Venemaal on alanud kolmepäevased parlamendivalimised, mille käigus täidetakse kõik 450 kohta Riigidumas; hääleõiguslikke valijaid on umbes 111 miljonit. Valimisjaoskonnad avati esimesena Kamtshatkas, Tšukotkas, Magadanis ja muudes idaosas asuvates piirkondades, kus kohalikud ametnikud kutsusid elanikke üles valimistel osalema. Kreml jälgib hääletamisaktiivsust tähelepanelikult, kusjuures Vladimir Putin esitab kõrget osalusprotsenti rahvusliku ühtsuse ja Ukraina sõja toetuse märgina.

Hääletamine toimub rangelt kontrollitud poliitilises keskkonnas. Eeldatakse, et partei „Ühtne Venemaa” jääb domineerivaks, samas kui peamine registreeritud sõjavastane partei „Jabloko” on jäetud välja riiklikust parteinimekirjast. Mõned selle kandidaadid kandideerivad endiselt üksikutes valimisringkondades, kuigi paljud on ka nendest valimistest kõrvale jäetud.

Valimised hõlmavad ka kaughääletust mitmes piirkonnas ning need toimuvad Venemaa okupeeritud Ukraina aladel, sealhulgas Donetskis, Luhanskis, Hersonis ja Zaporižžjas, samuti Krimmis. Ukraina ja lääneriikide valitsused peavad seal toimuvaid valimisi ebaseaduslikuks.

Väljaspool Venemaad tegutseb 152 riigis 333 valimisjaoskonda, samas kui eelhääletus on juba toimunud äärealadel ja sõdurite seas. Valimised toimuvad ajal, mil sõda mõjutab üha enam igapäevaelu kogu Venemaal, kus droonirünnakud, kütusepuudus, majanduslik surve ja uued mobilisatsioonihirmud suurendavad valimistega seotud pingeid.